Magistritöö teema valik ja teiste tehtu

Postitus on vastuseks ülesandele tutvuda teiste lõputöödega ja neid võrrelda.

Minu magistritöö laiem teema on lasteaia laste digipädevused. Teema on aktuaalne, sest praeguses kehtivas koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas laste digioskuseid või vastavaid eeldatavaid tulemusi ei puudutata. Samas on vastavad kompetentsid kajastatud lasteaia õpetajate kutsestandardis – õpetaja, tase 6. Nii peaksid õpetajad suutma ja oskama ehk olema piisavalt kompetentsed erinevaid IKT-vahendeid õppe-kasvatustöös eesmärgipäraselt kasutama.

Igapäevaselt lasteaias töötava õpetajana olen märganud, et sageli on erinevad IKT- vahendid töös kasutusel pigem lõbustava vahendina. Harvem leiavad erinevad vahendid kasutust eesmärgiga õpetadagi konkreetset vahendit, arendada laste digioskuseid või anda lisandväärtust planeeritud õppetegevusele. Õppekavas digioskuste osa puudumine võib olla endiselt põhjuseks, miks õpetajad ei oska erinevatele digivahenditele parimat võimalikku kasutust leida. Samuti puudub õpetajatel lihtsalt arusaadav ülevaade, millised digioskused või -pädevused lasteaialapsel võiksid olla.

Seekord otsisin töid, millel on seos laste digipädevustega, selle hindamisega ja õppekavaga. Laste digipädevusi ja nende hindamist on enamasti uuritud koolitasemel. Kohe algamas on 9., 12. klassis ja kutsõppeasutuste 3. kursusel õppivate õpilaste digipädevuste väljaselgitamiseks loodud katseline tasemetöö, mille eesmärgiks on välja selgitada õpilaste digipädevuste tase (Õpetajate Leht, 27.02.2019). Õppekava arendamine ja sellega seotud probleemid on aktuaalsed nii koolis kui lasteaias.

Liina Piht on andnud oma töös Lasteaiaõpetajate valmisolek haridustehnoloogilisteks muutusteks (2015) , ülevaate õpetajate hinnangutest seoses haridustehnoloogi ametikoha loomisega.  Töö teoreetilises osas on välja toodud, milline on haridustehnoloogia osa õpetamises. Uuringus selgus, et õpetajad ei oska täpselt öelda, milline on haridustehnoloogi osa lasteaias. Samas tunnevad õpetajad vajadust vastava inimese järgi. Õpetajad lasteaias peavad oluliseks tehnoloogia kasutamist õppetöös. Uuringus selgus, et tehnoloogia kasutamisel on takistuseks vahendite nappus.

Digipädevuste hindamine põhikooli väikeklassis, Angela Mölder (2017). Selles töös tahtsin saada ülevaadet, kuidas väikeklassis digipädevusi hinnatakse. Töö teoreetilises osas kirjeldati digipädevuse mõistet, selle olulisust ning hindamist. Uuringus viidi väikeklassis läbi digipädevusi hindav tasemetest, mis on mõeldud tavaklassile. Töö eesmärgiks oli analüüsida tasemetöö läbiviimist ja tulemusi väikeklassi kontekstis ning tulemustest lähtuvalt tasemetööd kohandada väikeklassile sobivamaks. Selgus, et tasemetöö on väikeklassi õpilaste jaoks keeruline. Muuta tuleks testi ajalist kestvust ning ülesannete sõnastust. Lähtuma peaks individuaalsest õppekavast.

Robootika lõimimine õppe- ja kasvatustegevustesse ja õppekavadesse koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide hinnangul, Gerda Ruberg (2018). Seda tööd lugesin lootuses leida kinnitust väitele, et õpetajad lõimivad robootikat õppe- ja kasvatustegevustesse. Teoreetilises osas on räägitud vajadusest muuta õppetegevust  kaasaegsemaks ning tulevikku suunatult dünaamilisemaks. Üheks vahendiks sellel teel on robootika kasutamine alushariduses. Antud töö uuringus selgus, et robootikat õppekavas ei kajastata, kuid sellega tegeletakse sellest hoolimata.

Koolieelse lasteasutuse õppekava arendamine ja rakendamine õpetajate hinnangute põhjal, Lilit Kadarpik (2018).

Seda tööd hakkasin lugema ootuses, et kirjeldatud on, millises suunas loodavad õpetajad õppekava arendada ning millised on nende hinnangud selles osas. Töös sai hea ülevaate õppekavast üldiselt. Sellega seotud teoreetilistest lähenemistest ning uuringus oli uuritud, kuidas õpetajate meelest õppekava arendatakse. Enamasti arendatakse õppekava lasteaias pidevalt õpetajate koostöös.

Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogide arvamused ja hoiakud õpetajate haridustehnoloogiliste oskuste kohta digivahendite lõimimisel õppekasvatustegevusse, Triin Salin (2018).

Sellest tööst tahtsin saada ülevaadet, millised on õpetajate arvamused ja hoiakud digivahendite osas. Töö teoreetilises osas anti ülevaade haridustehnoloogi vajadusest lasteaias. Uuringust selgus, et õpetajate haridustehnoloogilised teadmised on väga erinevad. Sageli on lasteaedades vähe vajalikke seadmeid ja rahalisi vahendeid, et neid hankida. Samuti tuli selles töös välja haridustehnoloogide arvamus, et vaja oleks lisada digivahendite kasutamine riiklikusse õppekavasse.

Õpetajate ja õpilaste hoiakud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, nendega seotud pädevused ning kasutamisaktiivsus Merivälja koolis Alari Allika (2015).

Sellest tööst lootsin teada saada, millised on kooliõpetajate IKT hoiakud ja pädevused. Töö teoreetilises osas anti ülevaade IKT-st koolis ja uuringutest, mis antud teemal on õpetajate hulgas läbi viidud.  Samuti on kirjeldatud seda, millised hoiakud võivad mõjutada õpetaja IKT kasutamist. Ka selles töös tuli välja, et IKT kasutamise üheks probleemiks on vananenud seadmed ning tehnilised lahendused, mis ei vasta kaasaja vajadustele.

Kuigi tegemist oli suhteliselt erinevate uurimistöödedega, oli neil sarnaseid jooni. Nii koolis kui lasteaias peavad õpetajad oluliseks tehnoloogia kasutamist, kuid tunnetavad suure probleemina vajalike vahendite puudust. Samuti on õpetajate digioskused väga erinevad. Lasteaedades tuntakse vajadust uuendada riiklikku õppekava digioskuste osaga – praegu kasutatakse digivahendeid õppetöös sageli õhinapõhiselt.

Nii neis, kui teistes töödes, mida lugesin koorusid välja järgmised põhiallikad, millele enamasti töös viidati: